Hüpnoteraapia-hüpnoanalüüs-hüpnotervenemine

Hüpnoteraapia on midagi väga lihtsat – mil iganes sa mõtled millelegi muule; mil iganes sinu tähelepanu kaldub praegusest hetkest mujale, oled sa transiseisundis.
See juhtub iga normaalse inimesega 4-8 korda tunni jooksul. Vaatad televiisorit või loed raamatut ning märkad järsku, et oled järje kaotanud. Kas mäletad hetke, mil sa sõitsid autoga tagasi koju ning kohale jõudes märkasid, et sa ei mäleta poolt teekonda? Need sündmused on loomulikud transiilmingud.
Mida hüpnoteraapia teeb? Kasutab loomulikku nähtust terapeutilisel eesmärgil.
On palju väärarusaamu hüpnoosi kohta, mis on pärit filmidest. Hüpnoosis olles ei kaota inimene kontrolli, vaid vastupidi – ta õpib seda, kuidas saada rohkem kontrolli oma meele üle ning paremini keskenduda; hüpnoterapeut ei saa panna ütlema inimest asju, mida ta ei taha öelda või panna teda tegema asju, mida ta ei taha teha.
Hüpnoteraapia on väga kasulik esmaabitehnika, sisendava teraapiana aidatakse sul suletud silmadega negatiivseid või häirivaid mõtteid ümber hinnata positiivseteks, üle saada foobiatest ja halbadest kommetest ning kontrollida sõltuvusi.
Seansi ajal uurib hüpnoterapeut sinuga koos sinu muret, aitab sul lõdvestuda ja su silmi sulgeda, ning annab sulle seejärel sugestioone, kasutades erinevaid hüpnootilisi tehnikaid, mis aitavad sul näha sinu muret palju positiivsemal moel ning saada alateadlikke teateid selle kohta, kuidas sellega tegeleda.
Kuna kõik meie n-ö probleemid loob kujutlusvõime, on meil vaja nende probleemidega tegelemiseks kasutadagi oma kujutlusvõimet; parim viis asju kujutleda on panna oma silmad kinni ning näha muresid ja lahendusi piltidena oma meeles. Ja pilt on väärt tuhat sõna. Püüda ebaloogilisega loogiliselt tegeleda – see on terapeutilise aja raiskamine.
Loogiliselt me teame, et me ei tohiks olla kurvad, vihased, kadedad… aga see teadmine ei aita meil võitu saada meie ebaloogilistest tunnetest ja mõtetest.

HÜPNOANALÜÜS
Umbrohi kasvab peale järgmist vihma tagasi. Ainus viis umbrohust aias lahti saada, on kaevata maasse auk ning uurida, kui sügavale lähevad selle juured. Sest mida sagedamini umbrohtu kitkuda, seda tugevamaks see kasvab.
Oletame, et enamus meie eluraskuseid ja muresid on alguse saanud lapsepõlvest.
Mis lapsepõlves juhtunud on, ei olegi peamine – tõeline probleem peitub tunnetes, mis on juhtunuga seoses. Kuid veel olulisem on hinnang neile tunnetele. Asi on nn keelatud tunnetes – meile on lapsepõlves öeldud, et me ei tohi nutta, ei tohi olla kurvad, ei tohi olla vihased. Aga see laps, kes me kunagi olime, elab ikka veel edasi meie täiskasvanu kestas – kui me kogeme mõtteid või tundeid, mille kohta me ratsionaalselt teame, et need ei tohiks seal olla. See ei ole meie täiskasvanud Ise, kes neid kogeb, vaid meie sisemine laps. Lihtsalt küsi endalt, kui vanana sa ennast tunned, kui sa koged neid tundeid ja mõtteid? Milline on sinu emotsionaalne iga?
Hüpnoanalüüsis läheme me tagasi minevikku, esimesse korda sinu elus, mil sa neid mõtteid ja tundeid kogesid. Ja kuna sina oled ainuke inimene terves maailmas, kes teab, kuidas see laps sinu sees end tunneb, siis mida tahaksid sa sellele lapsele öelda…?
Luues kujuteldava hüpnootilise dialoogi sisemise lapse ja täiskasvanud Mina vahel, julgustame me täiskasvanut saama vanemaks sellele sisemisele lapsele, küsides lapselt kaks väga olulist küsimust: a) kuidas sa ennast tunned? b) mida sa vajad? Olles teadlik sisemise lapse tunnetest ja vajadustest, võime me ise saada sellele lapsele selliseks vanemaks, nagu ta on alati tahtnud endale saada, kuid pole kunagi saanud...
Asja mõte on peatada perekondlikud mustrid, mis ennast aina kordavad – mida rohkem me püüame teadlikult paremat perekonda luua, kui meil endil lapsepõlves oli, seda rohkem me alateadlikult kordame neid mustreid. Meil ei ole vaja oma vanemaid süüdistada, sest see pole nende süü – see on nende vanemate süü, aga see ei ole ka vanavanemate süü, vaid vanavanavanemate süü. Ja nii võib see minna aastasadu, kuid kui me toome selle oma teadliku teadvuse pinnale, oleme me võimelised peatama selle mustri, mis ennast kordab ka tuleviku põlvkondades.
Vaimuhaigus on lihtsalt normaalne reaktsioon ebanormaalsele olukorrale. Sa saad kasvatada õnneliku lapse, kui sa ise oled õnnelik lapsevanem.

HÜPNOTERVENEMINE
Meie keha kontrollib meie meel, meie rakud uuendavad end kogu aeg, haavad paranevad ise ning murtud luud kasvavad jälle kokku. Nii ka teatud tunded ja mõtted tekitavad meis kuuma- ja külmahooge, kananahka või panevad meid punastama.
Me ei tea, mis põhjustab haiguseid; mispärast kehal ootamatult probleem kujuneb või teatud organid ei tööta enam korralikult. Need haigused on autoimmuunhaigused ja küsimus on selles, mispärast keha järsku endale vastu hakkab töötama.
Kuna me ei tea, mis haiguseid põhjustab, oleme me võimetud leidma ravimit või siis me surume maha sümptomid. Kuid surudes maha sümptomid, lõikame me umbrohtu, mõistmata, kust tulevad juured – ravitud ‘haigus’ muutub tugevamaks haiguseks. Me teame, et vähk-kasvaja kehast väljalõikamine või riketega südameklapi asendamine ei ole lahendus probleemile, kuna mõnikord võib tekkida teine kasvaja või tekib rike teisel südame klapil. Me eemaldame sümptomi ja saadame patsiendi tagasi oma õnnetusse ellu, stressirohkele tööle, ootama, mil probleem tuleb tagasi. Arstid võivad küll soovitada lõõgastumist, asjade võtmist natuke kergemalt. Kuid kuidas seda teha?!
Me oleme unustanud küsida kahte väga olulist küsimust:
1. Millal need sümptomid alguse said?
2. Mis su elus sel ajal toimus?
Allasurutud tunded avaldavad ennast emotsionaalsel ja füüsilisel kujul. Mõistes seda, kuidas need haigused on kujunenud, saame me kasutada alateadvuse jõudu, et midagi nendega peale hakata.
Esiteks saab hüpnootilist visualiseerimist kasutades kujutleda oma keha sisemust; näha, kuidas mõjutatud piirkond välja näeb, ning siis kujutleda, kuidas see piirkond näeb välja ilma probleemita. Kujutleda kujuteldavat tööriista või abivahendit, mis saab muuta haige pildi terveks pildiks. Meel on võimas vahend, me oleme näiteks võimelised kiirendama või aeglustama oma südame lööke… lihtsalt seda kujutledes.
Teiseks kasutame me psühhoanalüüsi, et minna tagasi minevikku - sellesse esimesse korda inimese elus, et leida üles allasurutud tunded, mis on põhjustanud selle füüsilise blokeeringu.
Kõik, mis on vaja teha, on anda inimesele luba tunda...
See põhineb suhteliselt uuel teadusel, mida nimetatakse psühho-neuro-immunoloogial -, mis uurib, kuidas meel mõjutab meie immuun- ja närvisüsteemi.
Me teame, et kui oleme stressis, mures või emotsionaalselt endast väljas, siis tõenäoliselt mõjutavad meid rohkem erinevad viirused ja haigused.
Hüpnotervenemine ei ravi haiguseid, kuid annab sulle vahendid, kuidas ennast ravida – võttes vastutuse oma tunnete ja käitumise eest ning luues vajalikke muutusi oma elus.
Me teame palju haigusest, kuid väga vähe tervisest. Me saame väga kergelt panna silte erinevate füüsiliste ja vaimsete haiguste kohta, kuid samas teame väga vähe tervisest.
Võib-olla on aeg tunnistada, et me ei tea…
Kui sa otsid abi professionaalselt hüpnoterapeudilt, siis veendu, et see inimene on kvalifitseeritud ning on läbinud minimaalselt 3-aastase koolitusloaga koolituse ning tema õpingud sisaldasid ka sügavaid teadmisi psühholoogiast.
Hüpnoteraapia on väga efektiivne ja võimas vahend, mida tohivad kasutada vaid kvalifitseeritud professionaalid, ja seda koos asjakohaste psühholoogiliste teadmistega.

Autor: Professor Jure Biechonski, psühholoog - hüpnoanalüütik
Hüpnoteraapia koduleht
     

Tagasi esilehele